Oktoobrist märtsini jääb loomulikku valgust enamikule toas kasvavatele istikutele, maitsetaimedele ja köögiviljadele väheks, nii et sageli otsustab just sobiv taimelamp, kas taimed kasvavad tugevaks või venivad välja ja jäävad kahvatuks. Selles artiklis selgitame, kuidas valida pinna ja taimede järgi sobiv LED-taimelamp, kui kõrgele see riputada, mitu tundi päevas valgustada ja kui palju elektrit see kulutab.
Lühidalt
- Millise lambi valida: täisspektriga valget valgust kiirgav LED-lamp, mille efektiivsus on umbes 2,2 µmol/J või rohkem ja footonvoog (PPF, µmol/s) vastab teie kasvupinnale.
- Mitu tundi päevas peab lamp põlema: istikutele, lehtköögiviljadele ja maitsetaimedele 14–16 tundi, viljköögiviljadele 14–18 tundi ööpäevas; pimedat aega jätke vähemalt 6 tundi.
- Kui kõrgele kasvulamp riputada: riputage umbes 100 W lamp istikute puhul 60–80 cm, lehtköögiviljade puhul 45–60 cm ja viljköögiviljade puhul 30–45 cm kõrgusele taimede latvadest; võimsamad lambid kõrgemale.
- Millise võimsusega lambi valida: viljköögiviljadele on 60 × 60 cm kasvutelgis vaja umbes 100–150 W, 80 × 80 cm telgis 150–200 W ja 100 × 100 cm telgis 250–400 W; istikutele ja lehtköögiviljadele piisab vähemast.
- Kui palju elektrit minu lamp kulutab: W × tunnid × päevad ÷ 1000 = kWh; 100 W lamp, mis põleb 18 tundi päevas, kulutab 30 päevaga 54 kWh.
Miks on talvel vaja taimelampi
Talvel napib toas kasvavatel taimedel nii valgeid tunde kui ka valguse tugevust. Detsembris läheb enamik meist hommikul tööle pimedas ja tuleb õhtul koju samuti pimedas. Isegi keskpäeval püsib päike madalal – kui ta üldse hallide pilvede tagant välja piilub. Meie jaoks on sellised päevad lihtsalt sünged, taimed aga lausa nälgivad, sest kogu kasvuks vajaliku energia saavad nad valgusest.
Aknast sisse paistev valgus on veelgi nõrgem: osa sellest jääb klaasi taha ning aknast kaugemal hääbub see kiiresti. Seetõttu venivad istikud välja, nende varred jäävad peenikeseks ja lehed kahvatuks, maitsetaimed peaaegu ei kasva ning toataimed heidavad alumisi lehti.
Taimede lisavalgustus aitab neid probleeme vältida. Hea LED-taimelamp laseb teil ise määrata nii valguse hulga kui ka valgustusaja, olenemata ilmast ja aastaajast.
Mille poolest erineb taimelamp tavalisest LED-pirnist
Taimelambid kiirgavad tunduvalt rohkem fotosünteesiks sobivat valgust ja suunavad selle taimedele, tavaline LED-pirn on aga mõeldud toa valgustamiseks ja seda hinnatakse selle järgi, kuidas inimsilm valgust tajub. Poodides müüakse taimelampe ka nimetustega kasvulamp, taimekasvatuslamp või fitolamp.
Fotosünteesiks kasutavad taimed 400–700 nm lainepikkusega valgust (nn PAR-kiirgust). Luumenid taimelambi hindamiseks ei sobi: need näitavad, kui eredana valgus inimsilmale paistab, ja silm on kõige tundlikum kollakasrohelisele valgusele. Sinisele ja punasele valgusele, mida taimed suurepäraselt ära kasutavad, on silm vähem tundlik, seega ei peegelda luumenid selle valguse väärtust taimede jaoks. Taimelambi hindamiseks kasutatakse kolme näitajat:
- PPF (µmol/s) – kui palju fotosünteesiks sobivaid valgusosakesi (footoneid) lamp sekundis kiirgab.
- PPFD (µmol/m²/s) – kui palju footoneid jõuab sekundis ühele ruutmeetrile lehtede tasandil; see näitaja sõltub lambi kõrgusest ja väheneb pinna servade poole.
- Efektiivsus (PPE, µmol/J) – kui palju valgust toodab lamp ühe džauli elektrienergia kohta (PPF ÷ W); mida suurem see on, seda odavamalt saate sama valgushulga.
Näiteks VF LED UFO 100 W lamp kiirgab 220 µmol/s ja selle efektiivsus on 2,2 µmol/J. Tavaline kodune 806 lm LED-pirn (vastab 60 W hõõglambile) tarbib vaid 8–9 W ja kiirgab ligikaudu 12 µmol/s ehk umbes 18 korda vähem valgust kui see taimelamp. Pealegi hajutab pirn oma valguse igas suunas.

Täisspektriga või punase ja sinise valgusega taimelamp
Koju sobib enamasti paremini valge täisspektriga taimelamp: sellest on kasu kõigis kasvufaasides ning nii taimed kui ka tuba näevad selle valguses loomulikud välja. Taimed kasvavad ka punase ja sinise valgusega lambi all, kuid selle lilla kuma on eluruumis häiriv.
Esimesed LED-kasvulambid kiirgasid enamasti punast ja sinist valgust, sest neid lainepikkusi kasutavad taimed fotosünteesiks tõhusalt. Sellises valguses väsivad silmad ning on raske hinnata lehtede tegelikku värvi ja õigel ajal märgata, et taimel on millestki puudu.

Täisspektriga lampides on valged dioodid, mida sageli täiendavad punased (umbes 660 nm). Nende valgus sisaldab sinist (see aitab istikutel jääda kompaktseks), punast ja rohelist ning roheline valgus tungib sügavamale lehtede vahele. Heade valgete ja lillade lampide efektiivsuse vahe on tänapäeval väike, seega tasub kodus valida silmale mugavam valgus.
Kui võimsat lampi vajate
Lambi võimsuse määravad pind ja taimed: viljköögiviljade jaoks on 60 × 60 cm kasvutelgis vaja umbes 100–150 W, 80 × 80 cm telgis 150–200 W ja 100 × 100 cm telgis 250–400 W; istikutele ja lehtköögiviljadele umbes kolmandiku kuni poole võrra vähem. Tabelis on toodud ligikaudne tegelik võimsus umbes 2,2 µmol/J efektiivsusega lampide jaoks; väiksema efektiivsuse korral läheb vaja suuremat võimsust.
| Pind | Istikud, lehtköögiviljad, maitsetaimed | Viljköögiviljad | Lambi näide |
|---|---|---|---|
| Istikuriiul (umbes 50 × 50 cm) | 50–100 W | – | VF LED UFO 100 W lamp istikutele, riputatuna 60–80 cm kõrgusele |
| Kasvutelk 60 × 60 cm | 70–100 W | 100–150 W | 100–150 W täisspektriga LED-lamp |
| Kasvutelk 80 × 80 cm | 100–150 W | 150–200 W | VF LED UFO 200 W lamp 80 × 80 cm telgile |
| Kasvutelk 100 × 100 cm | 150–200 W | 250–400 W | VF LED UFO 300 W lamp kuni 1 m² pinnale |
Lamp istikutele ei pea olema võimas: umbes 50 × 50 cm pinnale piisab 50–100 W lambist. Kui teil on võimsam lamp, riputage see istikute ja lehtköögiviljade jaoks kõrgemale või keerake valgus nõrgemaks, kui lambil on hämardi.
Peegeldavate seintega kasvutelgis läheb valgus paremini kasutusse kui lahtisel riiulil, seetõttu on taimed ühtlasemalt valgustatud. Kuidas selline suletud kasvuruum töötab, kirjutasime pikemalt artiklis „Mis on GrowBox“.
Kui kõrgele lamp riputada ja mitu tundi valgustada
Riputage umbes 100 W täisspektriga LED-lamp istikute puhul 60–80 cm, lehtköögiviljade ja maitsetaimede puhul 45–60 cm ning viljköögiviljade puhul 30–45 cm kõrgusele taimede latvadest ja hoidke valgus põlemas 14–18 tundi ööpäevas. Võimsamad lambid riputage kõrgemale: täpse kõrguse leiate tootja juhistest, lõpliku aga seadke paika taimede välimuse järgi.

| Taimerühm | Valguse intensiivsus (PPFD), µmol/m²/s | Kõrgus latvadest (umbes 100 W lambi puhul) | Valgustusaeg ööpäevas |
|---|---|---|---|
| Istikud | 100–300 | 60–80 cm | 14–16 h |
| Lehtköögiviljad ja maitsetaimed | 200–300 | 45–60 cm | 14–16 h |
| Viljköögiviljad (tomatid, paprikad, kurgid) | 300–600 | 30–45 cm | 14–18 h |
| Toataimed | 50–150 | 70–100 cm | umbes 14 h koos päevavalgusega |
Intensiivsus ja kestus toimivad koos. Valgushulka, mille taimed ööpäeva jooksul saavad, nimetatakse ööpäevaseks valgusintegraaliks (DLI) ja selle saate arvutada nii: PPFD × valgustundide arv × 0,0036. Näiteks 250 µmol/m²/s × 16 h × 0,0036 ≈ 14,4 mol/m² ööpäevas – sellest piisab enamikule salatitele ja maitsetaimedele.
Kuidas leida õige kõrgus
- Alustage soovitatud vahemiku suurimast kõrgusest: näiteks istikute puhul riputage lamp 80 cm kõrgusele latvadest.
- Seadke taimer nii, et lamp lülituks iga päev samadel kellaaegadel sisse ja välja.
- Jälgige taimi 3–5 päeva.
- Kui istikud venivad välja ja lehtede vahed pikenevad, laske lamp 5–10 cm madalamale.
- Kui ülemised lehed muutuvad heledamaks, kolletuvad või rulluvad, tõstke lamp umbes 10 cm kõrgemale.
- Taimede kasvades kontrollige kaugust kord nädalas ja tõstke lamp vajaduse korral kõrgemale.
Bloombay nõuanne: kui kasvatate ühe lambi all eri kõrgusega taimi, tõstke madalamad taimed väikesele pukile või tagurpidi keeratud potile, et latvad oleksid enam-vähem ühel kõrgusel. Valguslembesed köögiviljad pange otse lambi keskosa alla, istikud ja maitsetaimed servadele lähemale, kus valgust on vähem.
Kuidas valida taimelampi: 7 kriteeriumi
Valige taimelamp seitsme kriteeriumi järgi: efektiivsus, PPF, valgustatav pind, spekter, jahutus ja müra, kinnitus ning taimer. Esimesed kolm määravad, kas valgust jätkub, ülejäänud aga selle, kas lamp on igapäevases kasutuses mugav.
1. Efektiivsus
Efektiivsus (µmol/J) näitab, kui palju valgust saate kulutatud elektri eest. Professionaalsetes kasvuhoonete LED-valgustites on see sageli 2,5 µmol/J või rohkem, kõige tõhusamates HPS-lampides (kõrgrõhu naatriumlampides) umbes 1,7 µmol/J ning koduse lambi puhul on hea võrdluspiir umbes 2,2 µmol/J. Kui tootja efektiivsust ei märgi, on lampe raske võrrelda.
2. PPF
PPF näitab, kui palju valgust lamp kokku kiirgab, seega võrrelge seda valgustatava pinnaga. Näiteks VF LED UFO 200 W lamp kiirgab 440 µmol/s ja on mõeldud kuni 80 × 80 cm pinnale. Olge ettevaatlik lampidega, mille kirjelduses on toodud ainult luumenid või „ekvivalentne“ võimsus, näiteks „1000 W“, kuigi tegelikult tarbib lamp mitu korda vähem.
3. Valgustatav pind
Kontrollige, millisele pinnale ja millisele riputuskõrgusele lamp on mõeldud, ning kui kasvatate taimi kasvutelgis, valige lamp telgi mõõtude järgi. Väga kasulik on tootja PPFD-kaart: see näitab, kui palju valgust saavad keskosa ja servad. Pika riiuli valgustavad ühtlasemalt kaks väiksemat lampi kui üks võimas.

4. Spekter
Koju valige valge täisspektriga valgus, mida sageli täiendab punane (umbes 660 nm). See sobib taimedele igas kasvufaasis, istikust kuni viljumiseni, ega sega toas igapäevaelu.
5. Jahutus ja müra
Sama valgushulga saamiseks kulutab LED-lamp vähem elektrit kui vanad HPS-lambid ja eraldab seetõttu ka vähem soojust, kuid soojus tuleb ikkagi ära juhtida. Passiivse jahutusega lambid, näiteks VF LED UFO 100 W, töötavad ventilaatorita ja seega vaikselt – see on oluline, kui lamp ripub elutoas või magamistoas. Võimsa lambiga kasvutelk vajab ka ventilatsiooni.
6. Kinnitus
Taimede kasvades tuleb lampi tõsta, seega peab see rippuma kindlalt ja kõrgust peab saama lihtsalt muuta. Mugav on kasutada reguleeritava nööriga valgusti riputit: kõrgust saate muuta mõne sekundiga, midagi lahti sidumata.
7. Taimer
Taimed vajavad püsivat valgusrežiimi, seega on lampi mugav juhtida taimeriga. Kui lambil taimerit pole, sobib nutikas Wi-Fi-pistikupesa: ajakava seadistate telefonis, lampi saate ka eemalt sisse ja välja lülitada ning rakendusest näete, kui palju elektrit lamp tarbib.
Kui palju elektrit taimelamp kulutab
Taimelambi kuise elektrikulu kilovatt-tundides saate, kui korrutate lambi tegeliku võimsuse valgustundide arvuga ööpäevas ja päevade arvuga ning jagate tulemuse 1000-ga. Arvestage tehnilistes andmetes märgitud tarbitavat võimsust, mitte „ekvivalenti“.
kWh kuus = võimsus (W) × tunnid ööpäevas × päevad ÷ 1000
Näiteks 100 W × 18 h × 30 p = 54 000 Wh ehk 54 kWh kuus. Korrutage see arv oma elektri hinnaga: kui kilovatt-tund maksab koos võrgutasu ja maksudega 0,25 €, on kuu kulu 13,50 €. Istikutele mõeldud 100 W lamp, mis põleb 16 tundi päevas, kulutab kuus 48 kWh, viljköögiviljadele mõeldud 200 W lamp sama režiimiga aga 96 kWh.

Bloombay nõuanne: kui teie võrgupaketis on eraldi päeva- ja öötariif või teil on börsihinnaga elektrileping, kus öötunnid on tavaliselt odavamad, seadke taimer nii, et suurem osa valgustundidest jääks öisele ajale. Taimedele on ükskõik, mis kellaajal nende „päev“ on – oluline on vaid püsiv režiim. Eriti mugav on see kasvutelgis, kuhu muud valgust ei pääse.
Levinumad vead
Kõige sagedamini eksitakse, kui lamp valitakse luumenite või „ekvivalentse“ võimsuse järgi, riputatakse liiga kõrgele või liiga madalale või hoitakse liiga kaua põlemas. Kõiki neid vigu on lihtne vältida:
- Võrreldakse luumeneid, mitte PPF-i. Lampi valides vaadake PPF-i, efektiivsust ja tegelikku tarbitavat võimsust.
- Lamp ripub liiga kõrgel. Istikud venivad välja isegi võimsa lambi all.
- Lamp ripub liiga madalal. Ülemised lehed muutuvad heledamaks, kolletuvad või rulluvad.
- Valgus põleb ööpäev läbi. Taimed vajavad pimedust ja elekter läheb raisku.
- Üks lamp liiga suurele pinnale. Servadel saavad taimed liiga vähe valgust ja kalduvad keskosa poole.
- Kastetakse vana harjumuse järgi. Lambi all kuivab muld kiiremini, seega kontrollige niiskust sagedamini.
Korduma kippuvad küsimused
Milline taimelamp sobib koju kõige paremini?
Koju sobib kõige paremini täisspektriga LED-lamp, mille efektiivsus on umbes 2,2 µmol/J või rohkem ja footonvoog (PPF) vastab valgustatavale pinnale. Istikuriiulile piisab tavaliselt 50–100 W lambist, viljköögiviljade jaoks on 1 m² kasvutelgis vaja 250–400 W.
Mitu tundi ööpäevas taimi valgustada?
Istikud, lehtköögiviljad ja maitsetaimed vajavad valgust 14–16 tundi, viljköögiviljad 14–18 tundi ööpäevas. Toataimedele piisab talvel enamasti sellest, kui päeva pikendada umbes 14 tunnini. Juhtige lampi taimeriga, et režiim oleks püsiv.
Kui kõrgele taimelamp riputada?
Riputage umbes 100 W LED-lamp istikute puhul 60–80 cm, lehtköögiviljade puhul 45–60 cm ja viljköögiviljade puhul 30–45 cm kõrgusele taimede latvadest. Võimsamad lambid riputage kõrgemale ja jälgige taimi: väljavenimine annab märku valguse puudusest, heledaks muutuvad ülemised lehed aga liigsest valgusest.
Kas tavaline LED-pirn sobib?
Istikutele ja köögiviljadele mitte. Tavaline 806 lm LED-pirn kiirgab vaid umbes 12 µmol/s ja hajutab valguse igas suunas, nii et taimed venivad ikkagi välja. Vähest valgust vajavat toataime võib see veidi aidata, kui pirn on lehtedele väga lähedal.
Kas valgus võib põleda terve ööpäeva?
Seda ei soovitata. Taimed vajavad pimedust: näiteks tomatite lehed võivad hakata lehesoonte vahelt kolletuma, kui valgus põleb üle 18 tunni ööpäevas. Jätke vähemalt 6 tundi pimedat aega – nii säästate ka elektrit.
Kui palju elektrit taimelamp kulutab?
Korrutage lambi võimsus valgustundide arvuga ööpäevas ja päevade arvuga ning jagage tulemus 1000-ga: 100 W × 18 h × 30 p = 54 kWh kuus. Saadud arv korrutage oma elektri hinnaga – 0,25 €/kWh juures teeb see 13,50 € kuus.
Kokkuvõte
Õigesti valitud taimelamp võimaldab talvel kasvatada tugevaid istikuid, värskeid maitsetaimi ja isegi köögivilju. Määrav pole vattide arv, vaid see, kui palju valgust taimed kätte saavad: valige täisspektriga lamp, mille efektiivsus on umbes 2,2 µmol/J või rohkem, riputage see õigele kõrgusele ja pidage kinni püsivast režiimist. Kui soovite mudeleid võimsuse ja valgustatava pinna järgi võrrelda, leiate need Bloombay taimede LED-valgustite kategooriast.
Allikad
- LED- ja HPS-valgustite efektiivsus – Michigani osariigi ülikool
- Köögiviljade valgustamine ja ööpäevane valgusintegraal – Michigani osariigi ülikool
- Istikute kvaliteet ja ööpäevane valgusintegraal – Purdue ülikool
- Tomati lehtede kahjustused üle 18 tunni kestva valgustuse korral – Frontiers in Plant Science, 2019


